Lastesõim Päkapikk ja Lasteaed Rukkirääk sõimerühmad vahetasid enda külvatud tomatitaimi, et hoolitseda ja jälgida nende kasvamist, õitsemist ning viljade valmimist. Ühisprojekti käigus õpiti uurimise, katsetamise ja avastamise teel, kuidas seemnest kasvab taim. Lastel oli võimalus peale suvepuhkust mahlaseid tomativilju vaadelda, võrrelda, maitsta ja nuusutada. Projekti vältel jäädvustatud fotokollaaž annab hea ülevaate tomatitaimede põnevast eluringist. Projekt oli edukas, arendades koostööd ja lähendades lapsi loodusele. Õuesõpe, töökasvatus, loodushoid ja tervislik ning aktiivne eluviis sai lasteasutustes hoogu juurde.
Kõike tehti mängulises vormis. Tomatitaimi vaadeldes loeti Leelo Tungla luuletust „Härra tomat“, ja jälgiti, et tomatihärrad end aknalaudadel tõesti hästi tunneks. Pöörati nende palgeid vastavalt viljade värvumisele valguse poole ja loomulikult anti neile juua. Lastel kujunes arusaam, et taim on elusolend, kes vajab päikest, vett ja hoolt, ja et vaatamata sellele lõpeb kord ikkagi tema eluring. Viljad küpsevad, korjatakse ära ja taim närtsib lõpuks. Näitasime lastele ka seda, et eluringi jätkamiseks saab tomativilja seest võtta seemne ja panna uuesti mulda. Taas sirguvad siis uued taimed. Rääkisime lastele ka seda, et tomatitaimi on palju sorte ja et neil kõigil on oma nimed – Vilja, Maike, Malle jt.
Lapsed jälgisid tomatitaimede kasvamist huviga. Märgati küpsevaid vilju ja loomulikult ka maitsti neid. Projekt liitis kahe lasteasutuse lapsi, sest vastastikku kingitud taimekesi jälgiti ühel ja samal ajal. Rõõmu projektist said tunda nii laste nägemis- kui maitsmismeeled.